Biikereede 2020 foon Gary Funck

Biike 2020

Deen följkens,

än jarst iinjsen foole tunk, dåt ik eeling e biikereede hüülje mötj.

For knååp twunti iir stöö ik heer ål iinjsen, än ik koon nuch tånke, am wat ik jütid snååked hääw.

Dåt wus jå en tid, 2003, weer we frasche jüst en huuchgefäil häin – weer we et gefäil häin, we ride aw en woog inönj en luklik frasch tukamst. Jüst awfoorie häi e bund üs möre hunert duusend Euro stipe tusäid, we wjarn aw iinjtooch gödjkånd as nasjonål manerhäid, et jäif frasche toorpsschilde än kort awfoorie häi e Frasche Rädj sin posisjoonspapiir „Frasch önjt 21st iirhunert“ aw e wäi broocht. Deer kiiked följk blees önj e tukamst än fordid ferplächtliken fraschen schöljunerrucht aw åål öfentlike schoule önj Nordfraschlönj, en frasch redaksjoon bai e NDR – (ma fiirsien!), aw arks åmt önjt krisgebiit ferwåltingtsbeåmte, wat frasch snååke koone än nuch foole oudert.

Tja, wat as dan eentlik deerfoon wörden? Et jeeft sü gödj as goorniinj ferwåltingsbeåmte mör, wat frasch snååke koone, e NDR dödelt åltens nuch ma sin trii minuute Frasch for Enarken ambai…än for hu waage wörden ålerne, wat ma jare saan frasch snååke – dåt as nån wits – foon e liirerin önjteeld, ja schan deerma nüsi aphüülje, ouers liird et bjarn ai rucht leesen än schriwen. Heer önj Söödtuner!

Ja, ik wiitj uk ai, ouers irgenthü as e draft foon jütid än e optimismus wat aw e sträke blaawen. Dåt as schåntlik.

Äiwendäis, 2020, bloot knååp 20 iir lääser heet e wråål har fåli feranerd. Wan ik nü ma daseelwie manschne snååk, wat jütid nuch sü fernäid wjarn am di frasche toochte, dan hiir ik aw iinjtooch:

„We hääwe duch wörklik wichtiere probleeme!“

Ja, natörlik hääwe dåt. Iirjörsne heet en ruchtsradikoolen ferbreeger 10 manschne än ham seelew ambroocht. Bloot di leeste önjsliik önj en ra foon ruchtsradikoole stroowdoode, wat Tjüschlönj sunt iirnge hiimsäke. Än ik persöönlik häi me wanschd, dåt deer äntlik uk iinjsen wat iinj dänj wårt, önjstää än hiir boot bärje foon önjtschülie än lääsie ferspreegene.

Ouers dåt as jå uk ai bloot en tjüsch probleem, ouers bedraft oudere lönje jüst sü. Åleweegens önj Europa kamt di nasjonåålismus wider ap. Weer e Europääisch Union for twunti iir ouerhood ai önj frååge stald wörden as än e manschne as ütglik for dåt grut Europa jam tuwånden tu da latje regjonåål-kultuure, deer heet har e instaling bai maning intwasche anerd, tänjt me. Europa as önj fååre, aw iinjtooch schan we bääwere am üüs gemiinsoom europääisch tukamst. Tuhuupehüülje aw europääisch ebene, dåt as et motto for maning progräsiif tånkene manschne, Nordfraschlönj än Frasch fine bloot nuch swåår en plåås twasche dadeere sörie…fernümftie sörie, san we jarlik!

Uk diling demonstriirden wi åleweegens aw e wråål junge manschne fort schöölen foon üüs kliima än üüs amwråål. E kliimaferanering as wälj ai aptuhüüljen, än weer e manschhäid dåt ouerhood nuch schååft än fou da eeriste fülie foon e kliimaferanering huulewwis ferhanerd, deer schucht et önj e uugensteblak ai eefter üt. En wörliken wale deertu än nam uk behaneringe unti uk bloot feraneringe bait däik ferhüüljen än benaamen önj kuup, as duch nuch wat fiir, sü schint et.

Dåt san da probleeme, wat e manschne önjt hood heewe, wan we am frasch snååke wan. Än dåt san eksitensjäle probleeme. Deer gungt et am e frååge, weer jarnge bjarne än bjarnsbjarne heer nuch luklik aw Jarden – deertu hiirt uk Nordfraschlönj – widere laawe koone.

„Wi hääwe duch wörklik wichtiere probleeme!“ Jå, natörlik hääwe we dåt, dåt as duch goornån frååge.  Ouers Frasch as duch niinj probleem!

Frasch as en instrumänt iinj da probleeme, än madel, wat üs önj e amgung ma da grute seelschaplike rütfordinge heelpe koon. Ouers we schan et uk njüte! Frasch koon e foone weese, weereääder we üs fersoomle…am gemiinsoom heer bai üs as Frasche dadeere rütfordinge apiinj tu treesen!

Såchtetseelew, weer et amt apkaamen foon e Afd än e ruchtsekstremismus gungt, unti am e protäst foon e böre iinj e amwråålspolitiik, weer et am kliimaschööl än kliimaleugnen gungt, am sosjååle meedie, am Europa, am Amerikåå, am hoonel, am runte än..än..än – åleweegens gungt et am en seelschap, wat ütenouder fålt unti ål ütenouder feelen as. Die gespaltene Gesellschaft – dåt as duch ninte, wat üs trüwet, dåt as duch ål lung deer! Wat man näiber for en partai wäält as duch långs wichtier as e tatsache, dåt hi me heelpt, wan ik krunk ban. Deer, weer we duch eentlik bloot tuhuupe än gemiinsoom da rütfordinge liise koone, deer hake we üüs jarst liiwer seelew ütenouder. Sü wårt dåt ninte.

Ouers tumanst bai üs frasche schal dåt ouders weese än koon et uk ouders weese. We koone komunitsiire maenouder, we hääwe en spräke. En äinen spräke, wat aw üüs tånken, üüs mentalitäät än üüs weege, hü we keere önjgunge, tuskjarn as. Lätj üs fersoomle ääder üüsen spräke än üüsen kultuur, lätj üs oudere inlååsie deertu än mååg bai üs ma,  lätj üs üüsen spräke deertu njüte, dåt we maenouder snååke…egool, hü üüs äin miining as. Lätj üs üüsen spräke än üüs fåli äin kultuur deertu njüte, dåt we tuhuupe stönje än tumanst for üs liisinge fine, ma wat we laawe koone.

We koone dåt, we hääwe en gåns besuner biinj, wat üs tuhuupe schwaist.

Jå, ik wiitj – dåt hiirt ham flicht en lait tu markig önj, ouers dåtheer as jo uk en biikereede – we stönje heer ai uner e jülbuum –  än aw suk eene schan we üs nuch mör as ouers bewust weese am dåt, wat üs ferbant. We frasche koone ai e wråål räädie, ouers we koone deertu baidreege. Än dan hääwe we en wjart for e seelschap.

Iinjs amt müülj!  Frasch as niinj probleem, frasch as e liising! Foole tunk!

Lasmoot wårde

Wård lastmoot önj e Friisk Foriining

Nais foon diling

E radiosiinjing "Nais foon diling" brängt arken däi foon moundi bit fraidi aktuäle tisinge üt Nordfraschlönj än trinambai.

No podcasts available. We're sorry.