Ministerpresidänt Carstensen läit manerhäideberucht for

KIL. Ministerpresidänt Peter Harry Carstensen as e miining, dåt et hiilj lönj wat foon en aktiif manerhäidepolitiik heet. „Eetnische konflikte önj Europa wise üs, wat schaie koon, wan manerhäidefrååge ai liised wårde. For me bestoont er nån twiwel, dåt en konstruktiif manerhäidepolitiik en wichtien grünlååge as for en stabiilen freese än fort tuhuupelaawen foon manschne ma ünlike kulturäle äädergrüne“, sää e ministerpresidänt diling (13. önj e jülmoune) bait forstalen foon e süste manerhäideberucht, wat e loonsregiiring e loondäi forläid.

E manerhäidepolitiik wård süwälj foon e loonsregiiring as uk foon e loondäi as wichti önjsänj, sää Carstensen widere. „Ik ban tunkboor erfor, dåt et önj e loondäi en briidjen konsäns jeeft, wat e slaswik-holstiinjsch manerhäidepolitiik önjgungt. Deer san?s jam åltumååle iinjs am, e fraktsjoone unerenouder, e loonsregiiring än e loondäi än da manerhäide seelew.“

Sunt 2005 heet ham e manerhäidepolitiik foont lönj nuch mör stabilisiird än positiif önjtwikeld, fant Peter Harry Carstensen. Konkreet nåmd hi, dåt da hüshüüljmadle önj e dööwelthüshüülj 2007/2008 ai kortet wörden san, e likstaling foon da dånsche schoule önjt nai schöljgesäts ouf 2008 än et friisk-gesäts. En wichtien önjdiilj häi deerbai sin rädjjeewerin for manerhäide än kultuur, Caroline Schwarz, wat önj nååren kontakt ma e manerhäide for en fååst än diräkt önjsnååken sörit, sü Carstensen.

Sunt 1986 läit e regiiring et parlamänt iinjtooch önj e legislatuurperioode en berucht tu e manerhäide- än följkefloose-politiik for. Önj e berucht as et manerhäidepolitisch årbe foon e loonsregiiring soomeld. Et wårt uk ma apnümen, wat aw bundes- unti aw europäischen schuchte schait, än et san en bärj dootene än tåle apfjard.