Am e foriining
Wäljkiimen aw e hüüsesid foon e Friisk Foriining!
Heer fant huum åle informatsjoone ouer üüs kultuurpolitisch program, en termiin-ouersacht, maning friiske böke än cds, en jöögedprogram, en link tu e friiske raadiotisinge, üüs aktuäle präsemadiilinge än nuch foole mör.
E 1923 uner e noome “Friesisch-Schleswigscher Verein” grünläid Foriining betråchtet foon önjfång önj e friiske spräke än e friisk kultuur as en äin än likberuchtid grutelse önjt tjüsch-dånsch gränslönj. Et hoodmüülj foon e Foriining as et årbe fort bewååren än ütbagen foon e friiske spräke än en friisk identitäät.
Huum san we?
Amenbai 10.000 manschne önj Nordfriislon än aw Hålilönj snååke friisk, än dööwelt sü maning koone et ferstönje. Di friiske spräke, wat åliine önjt Weestfriislon (Neederlönje) foon 350.000 än önjt ååstfriisk Seelterloun foon 2.000 manschne snååked wårt, as et wichtist kriteerium for än wees friisk.
E friiske följkefloose heet eefter artiikel 5 foon e slaswik-holstiinjsch loonsferfooting et rucht aw än wård schööld än stiped. Sunt 2004 sääkert et friisk-gesäts et rucht aw e friiske spräke önj e öfentlikhäid än stalt fååst, dåt följk ham tu e friiske följkefloose bekåne mätj. Ål 1988 wörd döört inruchten foont “friisk-greemium” di diräkte kontakt tu da beslitene orgaane foon e loondäi schääm. Deer ütouer jeeft et sunt 2005 bai e bundesdäi en kontaktütschus for da friiske.
E Friisk Foriining, wat bit 1933 ma en äin “Liste Friesland” bai woole apastald häi, heet eefter 1945 et tuhuupeårbe ma e dånsch manerhäid intensiwiird. 1948 wörd e Söödslaswiksche Wäälerferbånd (www.ssw.de) foon dånsche än friiske grünläid, am sü gemiinsoom da politische inträse tu fertreesen. Tu tids as üüs stjörlasmoot Lars Harms ån foon fjouer SSW-fertreesere önj e slaswik-holstiinsche loondäi.
E Friisk Foriining heet süwat 600 lasmoote. Ouerdåt da friiske en äinen spräke än en äin kultuur hääwe, betråchtet e Friisk Foriining e friiske följkefloose as en äin följk än en autochthon manerhäid önj Tjüschlönj, sü as da sorbe önj e Lausitz. Et wichtist müülj for e Foriining as et bewååren foon än e stipe for e friiske spräke än kultuur.
Önj tuhuupeårbe ma e jöögedferbånd Rökefloose wårde t.b. aktiwitääte önj e fritids- än jöögedberik önjbin, weer for ålem friisk snååked wårt. Önj e berik schoule årbet e Foriining ma e dånsche schöljferiin tuhuupe, wat önj möre schoule friisk önjbüt än ma Risem Scölj (www.risumskole.de) et iinjsist schölj bedraft, weer e friiske spräke tubai dånsch än tjüsch uk unerruchtsspräke as.
E Friisk Foriining organisiirt uk räise tu oudere spräkemanerhäide önj Europa än büt arks iir en sü nåmd friisk harfsthuuchschölj önj ma ünlike kreatiiwe kurse for biise wåksene än bjarne.