Kultuurkonsulänt iirsberucht 2009/2010
Fort tweed tooch hääw iik önj e moi en nordfriisk gibselmäisterschap „Gibselmania“ organisiird. Da ünlike tiims kömen jarling ai bloot üt ünlike jarne foon Nordfraschlönj, ouers uk e uniwersitäät Kil heet en äin moonschap stald. Wünen heet jarling e floose „Beute Boysen“ än köö e grute pokaal ma tuhüs naame.
Önj e juuni wus ik, sü as arks iir, wider tuhuupe ma Manfred as betroier ma e frasch-floose foont dånsch schölj uner e liidjing foon Christiane Bodenhagen hu deege aw fiiljtuur. Jarling gäng et eefter Oomram, weer da junge frasche foon e fååstewål ålerhånd am spräke, histoorie än kultuur foont ailönj tu waasen füngen.
As kultuurkonsulänt hääw ik tuhuupe ma Manfred jarling uk wider et ploonen än organisiiren foon „Feerie for frasche bjarne“ ouernümen. Mååst 30 bjarne hääwe önj e samerfeerie tuhuupe ma fjouer goue bjarnefoomde 5 nate deege önj Risem Schölj ferbroocht. Di spräke bai dåtheer projäkt as natöörlik frasch, wat maning diilnaamere bloot üt et schölj kånden.
Uk önj e samerfeerie fülid dan ån foon e wichtiste aktiwitääte foon min iirsprogram, e jöögedspräkeräis eefter Wales / Cymru. Ma 16 diiljnaamere än 4 wåksne kjarden we ma e bus eeftert ailönj Anglesey önjt norden foon Wales, weer we önj en iinjfåch flooseunerkamst boogeden. Awt program stöön ålerhånd keere, wat üs en indruk foont laawen foon e walisiisch snååkene manschne fermadelden. Glik tu önjfång häin we en hiile formadi unerrucht önj walisiisch, sü dåt we e räst foon e waag da manschne tumanst önj jare äine spräke begrööte köön. Gruten indruk heet aw e jöögedfloose en grut loonwirtschaplik üstaling for Nordwales mååged. Åles wus aw walisiisch än följk köö mååst niinj ängliisch hiire. Di åmtlike status foon walisiisch as bili huuch än åles as twäärspräki ütschilded. Aw Anglesey seelew wilems uk bloot aw walisiisch.
Tut program hiirden natöörlik uk unerruchtsiinhäide aw frasch än en fraschen oufsluseen ma ünlike apfääringe.
E diiljnaamerfloose wus ünhiimlik bröket, än da mååste diiljnaamere wjarn me seelew awfoorie goorai bekånd. Uk tou foomde foon e hålie wjarn uner e diiljnaamere.
Tu e 85ste iirdäi foon Marie Tångeberg füng ik foont stjör di apdråch än mååg en film am har. En apgoowe, wat ik wörklik hål ouernüm. Di süwat 20 minuute lunge film wiset en interäsant interwjuu ma Marie än hu bile üt har laawen. Di film wörd tu harn iirdäi önj e krouf Fraschlönj önj Risem wised as uk önjt interneet aw YouTube tu schüns.
En gruten swåårpunkt foon min årbe önj e lääse samer än önj e harfst läi ouers önj min heelp for e Rökefloose bait organisiiren än döörfäären foon en grut internatsjonaal jöögedseminåår aw Feer. Önj apdråch foon e Youth of European Nationalities heet üüsen jöögedferbånd neemlik et sünåmd Youth Leader Seminar 2010 organisiird. Unert teema „Klaar Kiming – Minorities and the challenge of change“ diskutiirden mör as 70 junge manschne foon manerhäide üt hiil Euroopa än Tsentraalasien 5 deege lung am e ütwirkinge foon e kliimaferanering for da latje följke önj Europa. Maning foon e manerhäide laawe önj regjoone, wat gåns besuners döört feranern foont kliima bedrååwed san. Am fååre ouers uk am e möölikhäide wörd ai bloot snååked, ouers et wörd uk gemiinsoom eefter liisinge seecht.
E fääderfääring foon dåtheer keempeprojäkt läi ai bai me än e Foriining, ouers gåns åliine bai e Rökefloose uner e liidjing foon Jenny Jürgensen foon Feer än e forwüset Marie Hahn. Ik seelew wus uk bloot ån foon maning oudere heelpere. Wan huum nuch iinjsen deeram tånkt, hü et ma e Rökefloose ütsåch, as ik for mååst oocht iir mån båntje as konsulänt önjnüm, dan as en jöögedferiin, wat suk keere aw e biine stale koon, eefter min miining en fain bestääsien foon min årbe.
Traditsjonäl gäng et di leeste saneene for jül wi aw üüs jültuur. Dåtheer tooch stöön üülje teele än da stäägne, weer´s spaale, aw üüs ekskursjoons program. We beseechten jarne foon Nordfraschlönj, wat da mååste foon üs nuch uler sänj häin. Di een sliitj ouf ma en keegel-turniir.
Et wunterårbe wus dan fåli, sü as arks iir, eefter teooter ütruchted. Heer häi ik tou projäkte luupen:
For e teooterfloose foon e Rökefloose, wat åltens en stuk fort biikebråånen apfjart, ouerseet ik en lung teooterstuk foon tjüsch aw frasch: „Scharp as en knif“.
Et ouder teooterprojäkt wus et stuk „Macbeth“, wat Güde Boysen än ik ma e jöögedteooterfloose „Dolores“ inööweden. Et wus nü et füft stuk, wat we ma da junge schauspaalere aw e biine stalden, än ik ban åltens wi fernäid, hü gödj dåt åles luket. Dåt stuk gäng mååst ouderhuulew stün än wörd ma keempeerfålg awt wunterfäst foon e Foriining for 120 tukiikere apfjard.
Tu min warkeldäisårbe hiird natöörlik uk et heelpen än stipen bai åles, wat ma üüs biike önj Risem-Lunham tu douen heet.
En gåns nai projäkt lüp ouers önjfång april fort jarst tooch. Uner e tiitel „Friisk Huuchschölj“ hääw ik 10 junge frasche iinj waagiinje lung önj e teeme „frasch ruchtschriwing“ än „nordfriisk literatuur“ unerruchted. Inspiriird deertu heet me Marie Tångeberg än et probleem foont stjör foon e Rökefloose, dåt´s jare hüüsesid ai seelew schraftlik aw frasch ouerseete köön. Önjstää deerfoon än korigiir et åltens, jäif et nü en schraft-kursus.
Et projäkt „Friisk Huuchschölj“ gungt ouers nuch widere. Bai e näiste termiin schal e friisk histoorie behooneld wårde, än e ünlike aspäkte foon e friisk bewääging än e manerhäidepolitiik.
Önj e lääse samer stoont dan nuch iinjsen en waagiinje awt program, weer´t am loonskunde än natöör gunge schal.
Uk tut årbe hiirt natöörlik ålerhånd kåntoorkrååm än et kortfristi heelpen bai oudere projäkte än aktiwiste, wat ik heer ai önjt detail apfääre koon.