Dootem: 10. June 2013

Marie Tångeberg: Lätj üs duch präiwe! Tu e 90. iirdäi foon üüsen feriin

Prof. Thomas Steensen heet aw san goue wise e histoori foon üüsen feriin ål apritsed an beschraawen – deeram ai trung weese, dåt ik ma en apkoog deerfoon kaame wård unti ma en parallel-histoori, nåån, ouers ik måå hål hu ainkelte keere üt üüs histoori beschriwe an ferteele.

Ouer jarst måå ik grateliire an tunke an biises dou ik üüsen toogen, latjen feriin, wat ma foole idealismus, düchtihäid an feruntuurdingsfäilen draawen an fjard wörd an wårt.

Ouers ma ouremätje lait giilj önj ferglik ma oudre unernaamne foon en likenen sliik as üüsen feriin (heer önjt lönj). Heer gunge da „Gewichtsschalen“ foon idee an mateerie wid ütenouder.

An tubai unti as en sliiks supplement tu prof. Steensen sin histooribil måå ik et me nuch wansche, dåt we uk nuch iinjsen (tu en ouder tid) apschriifen an ferteelden, hü maning oudere an latje fiile (an deerma miinj ik natörlik manschne an jare douen) uk önj e gung wään san an deerfor söriden as wichtie Kulissenschiebere (an deerma miinj ik for ålem wüsteårbe), dåt üüs protagoniste en gouen roome for jare aptreesen füünj köön an füngen.

An uk ai ferjin wårde schönj da maning latje fersäke ma naie idee-e for en friisk ouerlaawen, wat ouers uler döör e präse gingen san. Ouers dåt tu en ouder tid.

Ouers wat ik ääntlik an for ålem seede wälj, kamt nü: We junge, maning junge heer eefter e leeste wrååls-krich häin en druum – en druum (ik wiitj wälj, dåt uurd as ål iinjsen en ouder stää säid wörden) an foon dadeere junge manschne nååm ik nü uk bloot hu, sü as en Carsten Boysen, san brouder Alfred, en Waldemar Reeder, Berthold Bahnsen, Redlef Volquardsen etc, etc.

Jare druum, üüsen druum an wansch unti hoowen an wale wus an sääker üüs latj följk dåt natörlik rucht, di äine spräke tu pläägen an tu snååken önj et äin lönj, an et rucht aw en kwalifisiirden unerrucht önj schoule ouer äin histoori, lönj, följk an kultuur. Da frasche, da friiske, schönj jare natörlik identitäät dänj wårde, ja schönj di gaisti-kulturäle äädergrün foon jare hiimstoun tu waasen füünj. Dan wan huum sin iirw-pårt ai kånt unti kånen liirt, koon huum et uk ai ferwålte an widere düünj, dan koon huum et loogierwise uk ai liif heewe unti oufwise. Ouers wan huum beschiis wiitj, dan koon huum je kiise an staling betiinj an ai bloot et lönj oufgjarse as en sooken. Dåt waasen am sin äin histoori an kultuur as en manschen-rucht.

Ik wiitj nuch, hüdänji ik me ouer min friisk ignorans schoomd hääw as junge mansche, as ik deer wis am wörd – an ik wiitj, dåt ik et fersweegen unti sweegen foon miin liirere ferbooned hääw. (Huk traagische/traagisch-koomische an fertwase keere apstönje köön bai üüsen friiske analfabetismus ferteeld me iinjsen Alfred Boysen: As hi unti en fraschen kamerood önj e krich wjarn an wälj dåt jarst bräif oufstää schölj tu e ålernhüüse, an di frasche schriwer dan awt papiir begand ma: Liebe Mutter…, deer köm et ham dan duch sü schraklik an spoonisch for, dan dåt häi hi je nuch uler tu sin liiw mam säid.) – Nä, tubääg tut ouder:

Natörlik schölj dåtheer forheewen an da forstalinge am et wäärmåågen foon dideere druum ai as en simpel an dum „Nabelschau“ bedraawen wårde, wan dåt äins mör önj e fordergrün köm. We hääwe je ålt ma dåt Plattdüütsch, dåt sønderjysk an et Hochdeutsch laawe kööt an wäljt. Näiberschap as beest, wan huum gou näiberschap hålt. An bewääglikhäid – uk önjt hood – as ålt foon fortel.

An dåt we uk da trii kultuure önjt schölj an unerrucht uner ån hödj bringe koone, deer as Risem Schölj je en gouen bewis for. Uk for da wåksne wårt deer natörlik önjt eenschölj frasche, dånsche an oudre kurse önjbin.

An huum heet heer uk iir suner ideologii gödj maenouder laawe kööt. En baispal: Man iine åte, en Peter Feddersen, (tånk tubääg tu ambai 1890) snååked ma sin wüf üt Møgeltønder unti for üs: Grut Tuner sønderjysk, ouers ma sin bjarne san mamens-spräke: wiringhiird, an da bjarne wjarn südänji önj e hüüse twäär-spräki.

An nü, hüdänji schucht et diling üt for dideere druum, for üüsen druum: Üüs friisk unernaamen heet en Davids-grutelse; we foue materiäle håndsrækninger foon e tjüsche stoot an e dånsch manertål, ouers et san håndsrækninger an lungai åt, wat we brüke an wat üs tustoont, wan rucht rucht weese schal. An kiiwenooch hääwe we intwasche twäär, iir rucht sü grute an starke dialäkte sü gödj as slan, da san üs sü gödj as ferlüsti gingen: e nordergooshiirder an e wiringhiirder dialäkt. An suk grååmt me an suk fertrüt me.

An ik klååg ma en was måålihäid – dan et häi uk hiilj ouders luupe kööt. An ik klååg bai ål seelewNordfriesland 183 – September 2013 21

kritiik e stoot an e politiik önj, dåt deer ai jü heelp an di stipe dänj wörd an dänj wårt, weer huum ålt am baded, ouers uk as en rucht inkrååwed heet. An – wat fåli ärj as, dåt as: Heer önjt lönj wörd an wårt ma ünlik mätj meet an årbed. Ma ünlik mätj for e friisk an e dånsch manertål. Heer laawe sunt Wodans unti Wiarks tide twäär följkesliike aw e sid foon enouder: da friiske, an aw e gååst an uk widere önjt ååsten da sønderjyde.

Tubääg tu e tid eefter e krich. Deer stöön we åltumaåle, uk da friiske an sønderjyde, aw en nul-punkt aw möre wise. An hüdänji di start tum baispal for da dånsche inönj en kulturäl laawen wus jütid, dåt beschraft en latj episood: Önj Harrislee wus deer as di dånsche Kulturträger gliks eefter e krich di düchtie an wanlike wånderliirer Kjems mat fiilj unerwäägens an häi aw e Gepäckträger e dånsch yellow press, sü as Alt for damerne etc., wat uk hål nümen an lääsen wörd. As uk ninte iinj tu seeden. Sü – an ma dåtheer bil fort uug wårt et rucht sü dütlik, wat deer intwasche for da sønderjyde schänj as: Üt sün latjen, kumerliken önjfång as deer en grut an mächti unernaamen wörden for dånsche an intresiirde manschne heer önjt lönj. An dåtheer unernaamen amfootet äin schöljwääsen, schörk, jöögedårbe, biblioteek, präse etc. An stiped wårt et foon twäär stoote an e politiik. – An heer spreecht ai e masgunst. Ik gun üüs dånsche näiberne ålt gous, an ik ban seelew fernäid, dåt ik di spräke, e kultuur an mentalitäät foon üüsen dånschen näiber kånen liire köö. Uk dåt hääwe we üs wanschd jütid eefter e krich, dåt freese an fründschap twasche/made da följke et muul weese schölj.

Ouers wat as ma üs? Wat as üt üüsen goorai sü latjen floose ma en äinen spräke, äin kultuur an en lung an diferensiird histoori wörden? We pååsden iinjsen ai inönjt bil foon e politisch Großwetterlage, en schöör eefter e krich, we spaalden deer niinj rul, we wjarn je sütuseeden staatenlos, deer stöö nån stoot ääder üs an for üs in. We wjarn dan awt Gnadenbrot önjwised.

Ouers intwasche häi huum et ål lung korigiire kööt. Breecht et heer önj insächt an fäilen for ruchtschäljihäid? Foole mör tör ik was ai seede, dan dåt bil foon jüdeer ün-balangs as ouerdütlik.

Ik wiitj, we hääwe smülinge – politsche an materiäle – füngen, ouers we hääwe nuch lungai ful-üt üüs natörlik rucht füngen. Sam seede was, as tu lääs – ouers lätj üs duch präiwe, dou üs da möölikhäide, dåt we önjfånge koone – üt wansch an druum üüs wörklikhäid tu måågen!