Dootem: 10. önj e samermoune 2013

Bahne Bahnsen begröötet tut 90-iiri jubiläum

Tunkboor koone we diling dåt 90-iiri jubiläum foon e Friisk Foriining fiire. Am åål dåt wjartful årbe, wat önj daheere näägenti iir lååsted wörden as, wårt profäsor Thomas Steensen awäädrie ferteele.

Önj en nordfraschen histoorischen tuhuupehång san da leeste näägenti iir foon grut bedjüsing, ouers ja san duch mån en kort tid önj e mör as duusend-iiri – instituutsjoonslüüs – frasch histoori. We frasche hääwe üs üt di iine unti oudere grün for en institutsjoonslüüs laawen önjtschååsd. Maning kultuure än följke trinam üs san sloowe foon jare äine instituutsjoone/organisatsjoone unti jare stoote. Dåt koon huum foon da frasche ai seede.

Än di ainkelte frasche heet oueremätje foole frihäid hädj. Heerönj lait dåt wääsentlik ferschääl twasche da frasche än oudere europäische kultuure. Ouers san we döör jüdeer frihäid ouer iirhunerte önj åle wine ferwaid än spräkelüüs wörden? Hü wårde we ainkelte pårt foon di grute friiske klütetäpich, än hü foue we et friisk önj e tukamst herin önj dåt grut europäisch münster? Dåt as e frååge, weer da frasche önj e tukamst ai büteam kaame, jam ma tu befooten.

Felicht wjarn ål frasche as hoonelsmanschne önjt iir 19 for kristi önj Köln, as da röömere ma Agrippa as önjfäärer e stää bai e Rhein innümen. Ik ban me sääker, dåt da frasche et ma e ångst füngen, as ja da röömere än jare brutalitäät wis wörden san. Et riseltoot wus dan uk, dåt’s jam långs bait heef boogseeten. Sääker as aw arken fål, dåt da frasche tuhuupe ma da sakse 400 eefter kristi Ainglönj innümen. Di ainglische spräke as je uk en fraschen dialäkt, unti as et amkiird? Deer önj Ainglönj hääwe jam maning frasche boogseet önj dadeere iirhunerte.

Eefter et iir 700 süwat kömen dan oudere frasche, wat jam heer önj Nordfraschlönj önjsiidelden. Da frasche san dialäktisch, histoorisch än geograafisch tacht ferbünen ma e legendäär Hanse. Jütid ål san maning üt jare hiimstoun ferswünen – am tu årben unti en diilj foon e Hanse tu wården. Herüt önj e grut wråål. Hoonel kombiniird ma loonwirtschap wus jü nai formel.

Önj åål da tide ma stormflödje, europäische kreege än ütwanern hääwe we as följk ouerlaawed! Da frasche hääwe jam ai ouer-instituutsjonåålisiird, ja hääwe et laawen laawed än en frasch histoori ma müüte än tääle eefterleet. We schan nuch foole mör foon da for maning ünbekånd histoori än tääle, wat üs amjeewe, beårbed än ferteeld füünj! Ik wal hål heer nuch iinjsen tunk seede tut Nordfriisk Instituut for sin ünhiimlik wjartful årbe, wat et bewååren än widerfermadeln foon üüs kultuur än üüsen spräke önjgungt!

Deer wjarn uk frasche/friiske made da manschne, wat 1613 Nieuw Amsterdam – diling Manhattan än New York – kååften än grünläiden. Peter Stuyvesant wörd 1626 di tweede bürgermäister aw Manhattan. Hi as önj Fryslân önj dåt toorp Pepergea tuläid. Uk diling laawe je nuch maning frasche önj New York än önj Iowa.

Südänji köö ik baibliwe än nuch maning friisk-histoorische begääwenhäide döör da iirhunerte apliste, ouers jarst 1923 wörd en gåns wichti friisk organisatsjoon grünläid. Di 25. moi 1923 wus mååst en histoorisch dootem for Fraschlönj. E Friesisch-Schleswigsche Verein – wat sunt et iir 2003 Friisk Foriining håt – as dideere däi grünläid wörden. Fort jarst tooch wörd deer en organisatsjoon grünläid, wat har önj har statuute deertu bekånd, dåt da frasche en äin följk san.

E Friisk Foriining as en politisch-kulturäl organisatsjoon. Än we årbe for e frihäid än fort wälj foont frasch följk. Me tänjt, we frasche laawe – än hääwe åltens laawed – twasche frihäid än „ortodoksii“. E frihäid foon di ainkelte as en pårt foon üüs kultuur „liiwer düüdj as sloow“. Ouers schönj we ai felicht üüs tånken mör aw et müülj ütruchte, üs tu soomeln än mör „ortodoks“ tu laawen?

Üüs histoori ferteelt üs: Maning friiske laawe diling önj Amerika, san ferdiiljd önj Europa än hääwe jam – weer’s aw e wråål uk san – oueremätje gödj asimiliird, ouers uk jare friisk bewusthäid deerbai tuseet. Da friiske san wråålsmäister, wan et deeram gungt, jam naie kultuure önjtupååsen, ma et riseltoot, jare äin kultuur tu ferliisen. Deeram: Tu åle tide hääwe we nordfrasche ma e gefåår laawed, dåt da grute kultuure üs apsööge unti üs for jare müülje instrumentalisiire.

E apgoowe foon e Friisk Foriining for 90 iir, diling än önj e tukamst – tuhuupe ma åle frasche önj e wråål – as: dåt da manschne jam am et friisk soomle! Üüs bjarne schan widerhaane önj frihäid apwåkse – weer’s uk san aw e wråål –, ouers we, wat ål wat åler san, köön gödj wat mör „frasch ortodoksii“ önj üüsen warkeldäi ma inbage än dåt dan uk önj Nordfraschlönj spriidje.

Stönje da frasche diling jüst as Moses jütid fort rüüdj heef? Nåån! We nordfrasche hääwe iirhunerte ma eeb än flödj laawed – än we koone döört wååder luupe! Et laawen önj e mjarsch än bait heef heet üs liird, üs aw üüs äin uurdiiljskreeft tu ferlätjen än heet döör da iirhunerte for da manschne en gou laawen önj frihäid ma ham broocht, ouers heet ja uk wat oufferlångd. Nü önj üüs tid koone we belaawe, dåt maning manschne üt gåns Tjüschlönj hål en latj (ouers jöör) stuk foon üüs smuk loonschap kuupe wan.

Ouers nü tu åle friiske! Wan we döört wååder gunge koone, koone we dan ai uk döör en wüüste gunge? Felicht schönj we frasche – jüst sü as da jööse – iinjsen aw en lung wåndering döör e wüüste, am üs tu soomeln? We foon e Friisk Foriining köön ouers uk en hoonel önjbiidje. Arken, wat ham da fjouer moune wåndern döör e wüüste spååre wal, di koon önj stää for iinjfåch lasmoot bai e Friisk Foriining wårde! Heer soomle we üs trinam åles, wat frasch as! Önj üüsen feriin fersäke we uk än fin üüs wisjoone, südåt e friisk kultuur än üüs rüm hart – klaar kiming bestönjen blaft.

Ik seed tunk for gou än gåågenful tuhuupeårbe tu: Åle frasche önj e grut wråål, wat ai önj Fraschlönj booge, frasche önj Ååst-, Sater- än Weestfriislon, Et Nordfriisk Instituut, e Ferring Stifting, e Nordfriesische Verein ma sin toorpsferiine, e Öömrang Ferian, Rökefloose, Frisia Historica, än en gruten tunk tut stjör foon e Friisk Foriining.

We tunke üüsen geschäftsfäärer Manfred Nissen. We tunke et lönj Slaswik-Holstiinj än e kris Nordfraschlönj for jare stipe. En stor tak til vore danske venner og samarbejdspartnere igennem mange årtier: SSF, SSW, Dansk Skoleforening, Slesvigsk Samfund og Grænseforeningen.

Wat san nü üüs idee-e än wisjoone for da näiste tiin iir – bit tu üüs hunert-iiri jubiläum?

Önj Nordfraschlönj schal e friiske spräke än kultuur foon e bjarnetün bit tut abituur unerruchted wårde. Da gümnaasie önj üüsen berik schan deertu ferplachted wårde, önj e luup foon da näiste fiiw iir en feroontuurdliken awt schölj tu finen, wat ham am e frasche spräke än kultuur awt schölj tu kumern heet. Än bane da näiste tiin iir schal ark schölj trii feroontuurdlike hääwe.

Uk deer, weer frasch diling ai mör snååked wårt, schan we fersäke et wider nai tu etabliiren ma heelp foon frasche spräke-implantaate än sü en sliiks spräke-hålie schååfe. Än dåt jüst önj da schoule. We ferplachte et lönj Slaswik-Holstiinj, dåtheer forheewen tu betåålen än et döörtufäären.

We brüke uk preestere, wat friisk snååke. Wan en preester nuch niinj friisk koon, wan’r instald wårt, schal’r ham ferplachte än liir et önj e luup foon fiiw iir. Wan ik iinjsen stärwe schölj, laan ik et ouf, aw tjüsch unti dånsch begrääwen tu wården! Önj di fål wörd ik bai min äin lik ai ma deerbaiweese.

Åles, wat we diling eefter näägenti iir årbe önj e Friisk Foriining schååfed hääwe, as mån foon en gåns påår manschne schååfed wörden. Ouers dåt, wat for üs stoont, schååfe we ai åliine. Dåt luket bloot, wan we tuhuupeårbe. Nü måå ik åle nordfrasche apfordie, wat jam bit nü nuch ai önj en friisk organisatsjoon inmalded hääwe, ouers wat fäile, dåt’s friisk san, unti friiske grutålerne hädj hääwe, äsw.: Aner jarnge laawen foon mjarne ouf önj!! Mååg manst tiin minuute irgendwat wat aw friisk, lees tiin minuute önj en friisk tidschraft unti bök, än wan’t en uurdebök as, hiir tiin minuute friisk raadio, önjtwider aw NDR-Welle Nord ma Karin Haug unti Friisk Funk (arken fraidi ma Gary Funck!), gung tiin minuute aw e hüüsesid foont Instituut, deer jeeft et en online-spräkekurs äsw., äsw. Nam de seelew as fraschen wäär.

Wat schal dåt brainge? Eefter en was tid wårde jam mårke, dåt jarnge laawen bääder wårt, dåt åles önjt laawen mör san mååget än dåt jam en kultuur tubäägwine. Dåt as uk man wäi wään. Än ik köö me diling nån bääderen apgoowe önj min laawen forstale as än wees formoon foon e Friisk Foriining. Rüm hart – klaar kiming!